5. aprill 2011 , Õhtu

MA EI ANNA ALLA , mind ei koti . Ma ei anna , lithsalt ei anna . Ma nägin teda täna , lihtsalt sihukesed võnked käisid seest läbi , ma üritasin naeratada ja naerda, loodan et see pold feik . Lihtsalt nii valus oli . Ma tahtsin nii tema juurde joosta ja öelda , kui kallis ta mulle on ja kuidas ma teda igatsesin ja kuidas ma teda armastan . Kuid see jääb vaid mõtteks. Lihtsalt nii valus on . Selveris istudes , tuli selveri aeg meelde, kuidas ma tal süles istusin või kõrval , käest kinni . Ja see , kui ma telefoni teksti kirjutasin . See oli lihtsalt nii hea .Ma igas selles ainult masen ja panen sellist teksti , kuid sellejaoks mul see ongi , saan kirjutada mida ma päriselt tunnen . :S MA ARMASTAN SIND KALLIS ! PALUN ANNA ANDEKS MULLE , PALUN ! :'(