4. aprill 2011 , hommik.

Öösel ei saanud ma jälle magada, Kui voodisse läksin , nii tuli kõik meelde. Tema soojus , tema kallistused, tema  kiusamised. Õhh. Ja jälle hakkasin ma valama oma krokodilli pisaraid. Peale kolme tundi , käisin ma vahepeal vett joomas, ja kõik oli lihtsalt nii masendav . Vaevu 1h magasin ära. Hommikul ei suutnud ma isegi püsti tõusta, lihtsalt polnud jaksu enam . Ema isegi küsis kas mul on kõik korras, kuna ma olin jube valge näost old. OLEN IDIOOT , poleks uskunud , aga jah . Kahetsen seda, ja jäängi kahetsema . :S Nüüd tuleb veel päev üleelada , välja ma muidugi ei lähe, pole üldse tuju kedagi näha. Aga jah , naeratada ma suudan vaevalt. Kuna kõik on lihtsalt läinud . KADUNUD !